Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel juhindume järgmistest põhimõtetest:

– Lapse arendamiseks ja õpetamiseks tuleb luua soodne kasvukeskkond.
– Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine.
– Lapse individuaalsuse ja arengupotensiaali arvestamine.
– Lapse loovuse toetamine.
– Mängu kui põhitegevuse kaudu eneseväljendamis-, koostöö- ja suhtlemisoskuste, empaatiavõime ja iseseisvuse arendamine.
– Üldõpetusliku tööviisi rakendamine.
– Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine.
– Lasteaed on avatud peredele, on koduse kasvatuse toetaja ja edasiarendaja.
– Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teistest rahvustest laste kultuuri eripära arvestamine.

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on vajalik, et:
– määratleda lapse arengulised saavutused;
– selgitada välja lapse erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära;
– koostada lapsele individuaalne arenduskava;
– aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha;
– toetada lapse õppimist.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Igapäevased tähelepanekud lapse kohta fikseerib õpetaja vajadusel (Eesti Lasteaedade Internetipõhises Infosüsteemis Eliisis rühma e-päevikus).

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade tulemused.

Lapse arengut hinnatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

Lasteaia pedagoogilise nõukogu otsusega kasutatakse lapse arengu hindamisel arengu hindamise tabeleid (vormid lisatud lisana). Arengu analüüs tehakse vähemalt üks kord aastas. Vajadusel kasutatakse lapse arengu hindamisel Jelena Strebeleva metoodikat ja lapse arengumappi. 

Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Lapse arengumapp on dokumentide kogum informatsiooni kogumiseks lapse arengu kohta, mis aitab märgata lapse eripära ja fikseerida tema arengut. Arengumapp käib lapsega kaasas kogu lasteaia perioodi . Arengumapp sisaldab tiitellehte, arengut kajastavaid töid (joonitusi, töölehti, küsitlusi, arengu hindamise tabeleid, vaatlusi jt lapse arengu seisukohalt vajalikke dokumente). Laste tööde koguse määrab õpetaja.

Lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust tutvustatakse lastevanematele koosolekutel.

Vähemalt üks kord õppeaastas viib õpetaja lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:
– annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
– selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Arenguvestlus toimub eelnevalt kooskõlastatud ajal, vestlusel osalevad lapsevanem(ad) ning rühma õpetajad ja vajadusel eripedagoog vm.

Arenguvestluste tulemuste kohta koostatakse kirjalik kokkuvõte, mis allkirjastatakse õpetaja(te) ja lapsevanema(te) poolt.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

Koolivalmiduse hindamine toimub vähemalt üks kord aastas. Koolivalmiduse hindamiseks kasutatakse koolivalmiduse testi, mille valib ja viib läbi rühmaõpetaja, eripedagoog või logopeed. Koolivalmiduse hindamise tulemustest teavitatakse lapsevanemaid arenguvestluse käigus.

Lasteaia lõpetamisel väljastatakse lapsevanema(te)le lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lapse koolivalmiduskaart (vorm lisatud) tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.

LISAD:
– Arengu hindamise tabel 1,5-2 aastased
– Arengu hindamise tabel 2-3 aastased
– Arengu hindamise tabel 3-4 aastased
– Arengu hindamise tabel 4-5 aastased
– Arengu hindamise tabel 5-6 aastased
– Arengu hindamise tabel 6-7 aastased
– Koolivalmiduskaardi vorm

Vanemal on lapse arenguga seotud küsimuste korral võimalik pöörduda SA Innove Rajaleidja keskusesse: Lõõtsa 4, 11415 Tallinn (II korrus)
Telefon: 735 0700
E-post: rajaleidja@rajaleidja.ee
www.rajaleidja.ee
Võimalik saada eripedagoogilist, logopeedilist, sotsiaalpedagoogilist ja psühholoogilist nõustamist.

Nõustamine on tasuta!

Uuri täpsemalt siit: https://rajaleidja.innove.ee/kvm/

Väljavõte lasteaia õppekavast:

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS
Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.
1. Lapsevanemal on kohustus teavitada lasteaia direktorit oma lapse erivajadusest (juhul, kui enne lasteaeda tulekut on lapse erivajadus diagnoositud).
2. Rühmaõpetaja, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, eripedagoogi, logopeedi ja lapsevanema koostöö tulemusel märgatakse erivajadusega last.
3. Vastavalt lapse arengu jälgimisel saadud tulemustele teevad vajadusel õpetajad lapsevanemale ettepaneku lapsega spetsialistide poole pöördumiseks ja erivajaduse kindlaksmääramiseks.
4. Lapsevanemaid nõustatakse lapse erivajaduste ja koolikohustuse täitmise edasilükkamise küsimustes arenguvestluse käigus.
5. Lasteaia logopeed hindab igal sügisel laste kõne arengu taset ning koostab selle tulemusena aasta tööplaani ja viib selle alusel läbi kõneravi. Logopeedi puudumise korral toimub laste kõne arengu hindamine vähemalt üks kord aastas tellitud teenuse kaudu ning tagasiside esitatakse lapsevanemale kirjalikult.
6. Vajadusel koostavad rühma õpetajad lapsele (sh ka koolipikendusega lapsele) individuaalse arenduskava (IAK). Võimalusel kaasatakse erialaspetsialiste. IAK koostatakse meeskonnatöö tulemusel ja kinnitatakse arenguvestluse käigus. Vähemalt üks kord õppeaastas teeb õpetaja kokkuvõtte IAK rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning planeerib edasised töösuunad.
7. Erivajadusega lapsele on loodud tingimused kasvamiseks tavarühmas koos teiste lastega üksi või koos tugiisikuga. Peamine ülesanne on lapse sotsialiseerimine.
8. Allergikutele koostatakse perearsti ettekirjutuse alusel eraldi menüü.
9. Andeka lapse arengu toetamine toimub koostöös rühmaõpetajatega, kelle ülesandeks on mitmekülgse ja stimuleeriva kasvukeskkonna loomine.
10. Mitte eesti kodukeelega lapsed omandavad eesti keele rühmas lõimumise ja keelekümbluse kaudu. Vajadusel ja võimalusel võimaldatakse neile eesti keele tugiõpet.

Info tulekul.