Soovitused lasteaeda saabumisel
Meil on väga hea meel, et olete huvitatud meie lasteaiast. Lasteaia keskkonnaga liitumine on tähtis samm nii lapsele kui ka lapsevanemale. Kõik lapsevanemad soovivad oma lapsele ikka ja alati parimat, seega kõige olulisem on lapsevanemate valmisolek ning kindlustunne, sest Teie endi suhtumine kandub üle ka lapsele, millest sellest sõltub lapse kohanemisprotsessi ja koostöö algus. Selleks, et saaksite veenduda, kas meie lasteaed on Teie perele parem valik jagame järgnevaid tähelepanekuid lasteaia igapäevastest toimetustest ja kokkulepetest. Tutvudes selle meelespeaga loodame, et saate esmased vastused Naerulinnu lasteaia kohta ning vajadusel ka esmased kontaktid kelle poole võite alati julgelt pöörduda helistades või meili teel ühendust võttes.
Soovi korral võite tutvuda ka järgneval lingil välja toodud soovitustega:
http://lastefestival.ee/uudised/kuidas-valmistada-last-ette-lasteaeda-minekuks/
-
Kui olete otsustanud Naerulinnu lasteaia pereliikmeks saada ja teate oma tulevast rühma ning aega, millal alustate lapsega lasteaiateed, siis jagage seda rõõmsat uudist ka lapsega! Püüdke olla lapsele eeskujuks oma positiivse suhtumisega lasteaeda – kui vanem on kurb last lasteaeda jättes, siis on ka laps kurb. Olge rõõmsad ja enesekindlad, nii on hea rääkida lapsele lasteaiast ja lasteaeda minekust alati ausal ning positiivsel noodil.
Enne lasteaeda tulekut annab lasteaia direktor teada, millisesse rühma on Teie laps on koha saanud ning seejärel ootame Teid väikesele kokkusaamisele kus täpsustame olulisi kontaktandmeid lapse registreerimiseks ELIISi (e-lasteaia infosüsteem), tutvustame rühmaruumi ja rühma kontakte, vestleme lapse esmasest lasteaia külastusest ja harjutamisperioodist. Räägime lasteaia kodukorrast ning vastame lisaküsimustele.
Kui lasteaeda tuleku kohta tekib lisaküsimusi palume ühendust võtta lasteaia direktori Taive Kikasega e-posti aadressil naerulind@naerulind.edu.ee , tel: 55513296.
Soovitame enne lasteaeda tulekut lapsega rääkida tulevasest kogemusest ja vaikselt alustada lasteaia päevakavaga harjumist. Rääkige lapsele, et hommikul tulete te koos lasteaeda, kus lapsed veedavad oma päeva ja õhtul tuleb alati pereliige talle järgi. Võimalusel vaadake koos lapsega mõnda lasteaia teemalist pildiraamatut, nii on väikestel lastel räägitut kergem mõista. Samuti võimalusel püüdke lapsega päeva olulisi toiminguid lasteaia päevakavaga samal ajal läbi viia nt hommiku- ja lõunasöögi, õhtuoote ning puhkeaeg. Nii on üleminek kodunt lasteaeda lapsele kergem ja sujuvam.
Järgnevalt on välja toodud lasteaia üldine päevakava, mis mõnevõrra erineb rühmiti (nt toitlustuse ajad). Rühmade stendil asub rühma täpsem päevakava.
Paldiski Lasteaia Naerulind päevakava:
07.00 – 08.30 – laste vastuvõtt, mäng, tegevused laste vabal valikul, individuaalne tegelemine lastega, sissejuhatus päevaks, hommikuring
08.10 – 09.00 – hommikusöök (igal rühmal on söögi kellaaeg erinev. Lähtutakse toidu väljastamise ajast)
08.45 – 10.30 – planeeritud õppe- ja kasvatustegevused, õppemängud
10.00 – 10.15 – vitamiiniminut (igal rühmal on kellaaeg erinev. Lähtutakse planeeritud tegevustest. )
10.00 – 12.00 – õues viibimine, mängud, õppekäigud, vaatlused
12.10 – 13.00 – lõunasöök (igal rühmal on söögi kellaaeg erinev. Lähtutakse toidu väljastamise ajast), ettevalmistus lõunauinakuks, unejutt
13.00 – 15.00 – lõunane uni
15.00 – 16.00 – ärkamine, riidessepanek, isiklik hügieen, mäng, individuaalne tegelemine lastega
16.00 – 16.30 – õhtuoode (igal rühmal on söögi kellaaeg erinev. Lähtutakse toidu väljastamise ajast)
16.30 – 19.00 – mängud, tegevused laste vabal valikul, individuaalne tegelemine lastega, kojuminek
19.00 – lasteaia sulgemine. -
– Paldiski Lasteaed Naerulind on avatud tööpäevadel kella 7.00st kuni kella 19.00ni.
– Lapse toob lasteaeda ja viib lasteaiast koju üldjuhul lapsevanem (või eestkostja). Hommikuti tuleb laps isiklikult rühma meeskonnale üle anda ning õhtul lasteaiast lahkudes ka sellest teavitada (nt õuealal pöörduda rühma meeskonnaliikme poole, kui lapsega koju minnakse). Kui teie lapsele tuleb järele keegi teine täiskasvanu peale lapsevanema, tuleb sellest eelnevat informeerida rühma meeskonda, sest ilma eelneva infota võõrale järeletulijale last üle ei anta. Juhul kui Teie lapsel hakkab regulaarselt järel käima võõras siis saate rühmas selle kohta koostada kirjaliku avalduse.
– Lapse lasteaeda saabumise aeg planeerida hiljemalt kell 8.00 ks. Nii on ajavaru, et rahulikult laps üle anda rühmameeskonnale. Rühma planeeritud tegevustega teeme üldjuhul algust kell 9.00. Läbiviidavad tegevused pakuvad lapsele võimalust areneda, õpetab ühiselu reegleid ja koostööd pakkudes võimalust leida oma esimesed sõbrad.– Lapsele järgi tulles soovitame samuti piisavat ajavaru (~15 min), et saaks lasteaia sulgeda kell 19:00. Soovi korral varuge õhtul aega, et rühmaõpetajaga vestelda ja lasta lapsel mäng lõpuni viia.
– Lapse puudumisest/erandolukorras hilinemisest palume teavitada teile antud rühma telefoninumbrile helistades, saates SMSi või edastades teate läbi ELIISi.
-
– Lasteaiaga harjumiseks on vaja võtta aega, samas on iga laps erinev, seega mõni laps harjub väga kiiresti ilma lapsevanemateta olema, mõnel läheb kauem. Kohanemisel püüdke lapsega alustada päeva rahulikult ja kiirustamata, nii algab kõigi jaoks hommik positiivselt.
– Arvestage võimalusega, et laps võib Teid alguses vajada enda kõrval enam, seetõttu soovitame esimestel päevadel lapsevanemal koos lapsega lasteaeda tulla ja kohapeal aega veeta ning lahkuda enne lõunaund.
– Järgmiseks võiks lapse üksi lasteaeda jätta umbes tunniks. Oluline on, et pereliikme lahkumine oleks võimalikult kiire ja konkreetne. Lahkumisel võiks lapsevanem olla järeletuleku osas võimalikult täpne (nt tulen peale lõunasööki, peale magamist). Vältida võiks ütlust „ma lähen ära“, pigem kasutada „ma käin tööl ja siis tulen sulle järgi“.
– Laps peab teadma, et lapsevanem läheb ära ning kindlasti ei tohiks Te lapse jaoks ära kaduda (eemale hiilida) kui laps on mänguhoos. See tekitab lapses usaldamatust ning edaspidi ei lase ta lapsevanemat enda juurest eemale hirmust taas kogeda olukorda, et lapsevanem on ootamatult kadunud.
– Loomulik on, et kohanemise perioodil võib laps lasteaeda jäädes nutma puhkeda. Sellisel juhul võtab lapse üle rühma meeskonnaliige, kes lohutab teda ja pakub talle alternatiivset mängulist tegevust ning mure kaob üldjuhul kiiresti. Antud hetkedel toetab last lapsevanema positiivne meelestatus ning rahulik ja kindlameelne olek.
– Võimalusel jätke laps lasteaias magama alles siis, kui ta on päeva esimese poolega täiesti kohanenud ning laps on olnud hommikupoolikul mängu ajal rõõmus ja rahulik. Peale lõunaund (kella 15.00 paiku) soovitame lapsevanemal lapsele järgi tulla. Kui kohanemine läheb ladusalt võib lapsele tulla järgi õhtul. -
Riietus ja hügieenitarbed
Laps vajab lasteaias:
- Ilmale sobivad õueriideid ja jalanõusid, mis võivad määrduda ja märjaks saada. Lisaks tagavarariideid.
- Vahetusjalanõusid, mille jalga panekuga ning jalast äravõtmisega laps saab ise hakkama. Samuti on vajalikud tubased varuriided ja mähkmelastel püksmähkmete varu. Riietus olgu mugav riietamiseks ja lapsele paras. Et last oleks hea aidata ja ka lapsel oleks mugav toimetada palume riietusest välja jätta bodid.
- Aiarühmades vajalikud võimlemisriideid (T-särk, lühikesed püksid; toas võimleme paljajalu).
NB! Selleks, et sõimerühma lastel ei läheks riided sassi, palume kirjutada riideesemetele nimed sisse.
- Iga laps omab isiklikku riidekappi. Riidekapi ja riiete puhtuse ning korrasoleku eest kannab hoolt lapsevanem koos lapsega. Samuti palume korrastada lapse võimlemisriided iga nädala lõpus.
- Hügieenitarvetest palume lasteaeda kaasa tuua kamm, vajadusel juukseklambrid või patsikummid. Palume lasteaeda tuua ka karbi pabertaskurätikuid mis on rühmas vajadusel kättesaadaval kohal ning plastikust tassi, mis on janu korral puhta vee joomiseks lapsele kättesaadaval kohal.
- Mida iseseisvam on laps, seda kergem on tal lasteaiaga kohaneda, sest lasteaias tuleb harjuda ja õppida iseseisvalt potil käimise, söömise, riietumise, kätepesuga, nina nuuskamisega. Kuid pole vaja peljata, kui teie laps milleski abi vajab või kui mõni igapäevane toiming veel päris hästi välja ei tule. Selleks ongi lasteaed, kus laps hakkab teisi lapsi matkima ning õpetajad, et last toetada.
-
- Lasteaias on lastel võimalik süüa kolm korda päevas.
- Lapse lasteaeda mittetuleku korral palume sellest teavitada rühma eelneva päeva kella 15.00ks, teisel juhul märgime lapse sööjaks.
- Menüü on kättesaadav rühmast ja lasteaia kodulehel.
- Allergiatest toidu suhtes palume esitada allergoloogi poolt väljastatud tõendi lasteaia direktorile. Vajadusel teavitage toitumisharjumustest ka rühma meeskonda. Samuti palume arvestada, et lasteaeda ei ole soovitatav lapsele kaasa anda maiustusi, nätsu, toitu ja jooki, välja arvatud erimenüüd ning tähtpäevade tähistamised või muude kokkulepete osas.
-
- Lasteaias on lapsed õues võimalusel 1-2 korda päevas. Madalama kui miinus 20 °C tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri ja madalama kui miinus 15 °C välisõhu temperatuuri korral ei viida lapsi õue või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini. Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel www.emhi.ee avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete alusel (alus: Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale)
- Leidke aega, et tutvuda lasteaia õueala kokkulepetega, mis on koostatud laste turvalisuse tagamiseks õuealal ning mida on kohustatud järgima nii lasteaia töötajad kui ka lapsed koos lapsevanematega.
- Lapse tulemisel lasteaeda jalgratta, tõukeratta või kelguga, jäetakse need välja rattahoidjatesse või nende juurde. Aastaaegadel, kui saab rattaga ka lasteaia õuealal sõita annavad selleks juhiseid rühmaõpetajad. Kindlasti peab rattaga sõites olema lapsel peas turvakiiver.
- Kui toote lapse lasteaeda käruga ning te soovite selle jätta õhtuni lasteaeda siis palume see parkida lasteaia peaukse trepile, varju alla.
- Mänguasjade kaasavõtmise osas sõlmitakse ühised kokkulepped rühma lapsevanemate koosolekul. Lasteaeda toodud mänguasjade, jalgratta, tõukeratta ja kelgu toomise ja äraviimise ning turvalise ja ohutu hoidmise eest vastutab lapsevanem.
- Kohanemise ajaks on soovitatav lapsele lasteaeda kaasa anda kodune kaisuloom (turvaelement), mis pakub turvatunnet ning on lohutuseks koduigatsuse korral.
-
- Palume arvestada kokkuleppega, et lasteaeda tohib tuua ainult terve lapse. Rühma meeskonnal on õigus ja kohustus nähtavate haigustunnustega last rühma mitte vastu võtta.
- Haigusnähtude ja halva enesetunde (nt nohu, köha, palavik) ilmudes soovitame laps jätta kodusele ravile, sest haige laps ei jaksa lasteaias olla ja ta on nakkusohtlik teistele tervetele lastele ning lastaia töötajatele.
- Ravige laps alati täiesti terveks ja alles siis tooge ta uuesti lasteaeda, sest organism on siis tugevam ja lapse immuunsussüsteem uutele haigustele vähem vastuvõtlik.
- Lapse haigestumisest andke koheselt teada ka rühmaõpetajale.
- Kui lapsel ilmnevad päeva jooksul haigustunnused teavitatakse sellest lapsevanemat. Haigustunnustega lapsele tuleb koheselt järele tulla ja hoida kuni tervenemiseni kodus.
- Palume edastada olulist informatsiooni lapse tervise kohta, mis võimaldaks meil paremini last toetada ning vajadusel abistada.
- Vältimaks nakkushaiguste levikut (tuulerõuged, leetrid, läkaköha, punetised jne) ja viiruslikke silma- või kõrvapõletikke, kõhuviirust, COVID-19, mis on kontaktide (mänguasjad, pinnad, kehaline kontakt) teel kiirelt levivad nakkused, palume lapsevanemal teavitada lapse haigestumisest lasteaeda.
- Palume arvestada, et rühma meeskonnal ei ole õigust ega kohustust jätkata lapse haigusperioodil pooleli jäänud ravi.
-
- Lasteaia ja lapsevanemate hea ning usalduslik koostöö on aluseks laste kohanemisele, arenemisele ning turvatunde tagamisele. Usalduslik koostöö tugineb vastastikusele viisakale ja lugupidavale suhtlemisele ning erimeelsuste lahendamisel seatakse esikohale lapse huvid.
- Tundke huvi lasteaias toimuva vastu – küsige päevaste tegemiste kohta rühma meeskonnalt.
- Kui teil peaks olema rühmas käsitletava teema kohta materjali, siis andke sellest teada (nt võib-olla just Teil kodus olev raamat pakub lastele suurt huvi ning avardab nende silmaringi).
- Kui Teil on soov ja võimalus aidata lasteaia arengule ja toetamisele kaasa siis on teie abi alati teretulnud. Andke vaid oma soovist teada.
- Info vahetamiseks on igal rühmal oma mobiiltelefon, infostend, rühma igapäevane õppe- ja kasvatustöö ja muu jooksev info lasteaiaelu kohta on kajastatud ELIISis ( www.eliis.ee ). ELIISi keskkonnaga palume lapsevanemal registreerida ennast kasutajaks alates sellest ajast kui laps on lasteaia poolt ELIISis registreeritud lasteaia nimekirja. Lisaks toimuvad, üldjuhul kaks korda õppeaasta jooksul, lastevanemate koosolekud. Üldisemat infot jagatakse lasteaia kodulehel www.naerulind.org ja lasteaia Facebooki suhtlusportaalis https://www.facebook.com/Lasteaed-Naerulind-192444050801790/
- Kõik mured, rõõmud ja küsimused jagage otse rühma meeskonnaga, soovi korral saate kaasata ka tugispetsialiste, juhtkonda või rühmast valitud hoolekogu esindajat.
- Paldiski Lasteaia Naerulind töötajad kaitsevad Teie last ja Teie pere puudutavaid andmeid vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Palume lasteaeda/rühma informeerida kui muutub lapse ja/või lapsevanema perenimi, elukoht või kontakttelefon.
-
Siin on materjal millega saab lapsevanem ise kontrollida, kas lapse kõneareng vastab tema vanusele.
Testid kõnearengu hindamiseks:
Teste ja nõuandeid saab ka aadressilt www.logopeed.ee
-
KINNITATUD
Direktori käskkirjaga
05.05.2014 nr 1-3/9
Lapsevanemaga läbiviidava arenguvestluse kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Arenguvestluse läbiviimise korra struktuur
Arenguvestluse läbiviimise kord koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, arenguvestluse läbiviimine ja lisad. Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord on kooskõlastatud lasteaia hoolekoguga ja pedagoogilise nõukoguga. Arenguvestluse läbiviimiseks vajalike küsimustike ja tagasiside vormi on arutatud ja vastu võetud pedagoogilisel koosolekul.
1.2. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus ja vastutus
1.2.1 Vastavalt Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätestatule on õpetajatel kohustus vähemalt üks kord õppeaastas viia lapsevanemaga läbi arenguvestlus, mis:
1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
1.2.2 Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseadusest, Koolieelse lasteasutuse seadusest, Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest ja Lapse õiguste konventsioonist on lapsevanematel kohustus oma lapse arengut asjatundlikult toetada, vastutada tema alushariduse omandamise eest ja luua parimad tingimused lapse arenemiseks.
1.2.3 Juhul kui lapsevanem vaatamata õpetajate ja eripedagoogi põhjendatud soovitustele keeldub arenguvestlusel osalemisest, teavitatakse sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.
1.3. Arenguvestluse tähendus lapsele, lapsevanemale, lasteaiaõpetajale ja lasteaiale
Arenguvestluse läbiviimise keskmes on laps, kelle areng turvalises keskkonnas ja elamine kindlas rütmis on oluline lapsevanemale ja lasteaiaõpetajale.
Lasteaiale selgub arenguvestlusel lapsevanema rahulolu lasteaia senise tegevusega ja annab võimaluse täiendada lasteaia õppekava iga üksiku lapse arenguvajadusest lähtuvalt.
1.3.1. Arenguvestlus on lapsele tähtis, sest
• tagab lapse eakohase arengu ja elurütmi,
• rõhutab, et laps on tähtis,
• laps saab tähelepanu osaliseks.
1.3.2. Lapsevanemale on vajalik, sest
• loob koostöösuhte ja usalduse,
• võimaldab tundma õppida lasteaiaõpetajaid ja lasteaeda,
• saab teada õpetaja ootused lapse ning lapsevanemaga koostöö osas,
• saab reaalset infot lapse arengu kohta,
• kujuneb õpetajatega ühine arusaam lapse arengust.
1.3.3. Lasteaiaõpetajale on vajalik, sest
• saab kinnitust, et toimib õigesti,
• näitab uute eesmärkide seadmise vajalikkust,
• saab võimaluse perekonda tundma õppida,
• annab tagasisidet tehtud tööle
1.4. Arenguvestluse mõiste
Arenguvestlus on õpetaja ja lapsevanema, (vajadusel ka lapse) vaheline usalduslik arutelu, mille käigus tehakse koostööd lapse arendamiseks. Leitakse parimad võimalused lapse arenguks soodsate tingimuste loomiseks ning kasutatakse maksimaalselt ära lapse arengupotentsiaal.
1.5. Meie lasteaia missioonMeie lasteaia missioon on lapsesõbraliku ja lapse igakülgset arengut toetava keskkonna loomine. Et meie lapsed, olenemata koduse kasvatuse ja õpetuse tasemest, tuleksid koolis õppimise ja käitumisega hästi toime ning nad väärtustaksid oma kodu, perekonda ja kaasinimesi. Laps on meile võrdväärne koostööpartner, oma kogemuste tasandist lähtuvalt.
1.6. Arenguvestluse eesmärk
Lapse arengu igakülgne toetamine kodu ja lasteaia vahelises koostöös.
Luua ja hoida häid suhteid lasteaia, õpetajate lapsevanemate vahel.
1.6.1. Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid:
• Anda vastastikust tagasisidet lapse arengust ja õppimisest.
• Ennetada võimalikke kasvatus- ja arenguraskusi.
• Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta.
• Hinnata lasteasutuses toimunud õppe- ja kasvatusprotsessi tulemusi
• Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel.
• Saavutada usaldussuhe lapsevanemaga.
• Õppida last ja lapsevanemat paremini tundma, saada teavet lapse kohta: milline ta on kodus, milline on tema iseloom, harjumused ja huvid.
• Otsida üheselt lahendusi tekkinud probleemidele.
• Tagada koostöös lapsevanemaga partnerlussuhe kuulamise, üksteise seisukohtadega arvestamise, usalduse ja dialoogi kaudu.1.7. Konfidentsiaalsusnõue arenguvestluse läbiviimisel
Arenguvestluse tulemused on konfidentsiaalsed ja ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.
2. ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMINE
2.1. Arenguvestluse läbiviimise aeg, kestus ja koht
Arenguvestlus lapsevanemaga viiakse läbi vähemalt kord õppeaastas, õppeaasta alguses või lõpus.
Arenguvestluse läbiviimiseks kavandatud optimaalne aeg on kuni üks tund.
Arenguvestlused toimuvad lasteasutuses.
Arenguvestluse läbiviimise koha kujundavad õpetajad nii, et vestlejatel oleks hea koos olla ilma segavate asjaoludeta.
Arenguvestlusest keeldunud lapsevanem teeb seda kirjalikult, tuues välja ka keeldumise põhjuse (Lisa3).
2.2. Arenguvestluse ettevalmistamine
Arenguvestlusest lapsevanemaga teatatakse lapsevanemale vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.
Läbiviimise kuupäeva lepivad personaalselt lapsevanemaga kokku lasteaiaõpetajad.
Kui lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, siis lasteaiaõpetaja selgitab eelnevalt arenguvestluse läbiviimise protseduuri ning tutvustab kasutatavaid vorme.
Kirjaliku teate ( kutse) ja ettevalmistuslehe küsimustega lapsevanemale (Lisa1), mis aitab kohtumiseks häälestuda koostab ja edastab lapsevanemale rühma õpetaja.
Arenguvestlust viivad läbi rühmaõpetajad.Vestlusesse võib kaasata ka logopeed/eripedagoogi või teisi lasteaia töötajaid.
Arenguvestluse läbiviimise vormiks on küsimused lapsevanemale ning vestlus.
Vanema poolt täidetud küsitluslehed, sobiv ruum ja aja valik tagavad eduka arenguvestluse.2.3. Tagasiside andmine
Õpetaja jälgib lapse sotsiaalset, füüsilist ja vaimset arengut ning täidab arengu hindamise tabeli (Lisa4), andes selle põhjal vanemale tagasisidet.
Lapsevanemale antav tagasiside on oluline edaspidiste arenguvestluste kavandamisel.
Tagasiside on alati suunatud tulemustele, mitte lapsele.
Tagasiside andmise eesmärk on aitamine ja sellega ei tohi lapsevanemat solvata ega riivata.
Tagasiside peab olema hinnangutevaba, õigeaegne ja antud vahetult pärast arenguvestluse toimumist.
Tagasiside andja peab olema aus, väljendama end selgelt ja arusaadavalt.
2.4. Arenguvestluse lõpetamine, dokumenteerimine
Arenguvestluse kokkuvõte (Lisa2) allkirjastatakse mõlema osapoole poolt ja säilitatakse lasteaia arhiivis.
Arenguvestluse tulemused on konfidentsiaalsed. Õpetaja on kohustatud arenguvestluse dokumente ja muid nende juurde kuuluvaid materjale hoidma rühmamapis või lapse arengumapis ning hoidma eraldi kohas, kus need poleks kõrvalistele isikutele kättesaadavad. Arengu jälgimise tabelid tagastatakse lapsevanemale lasteaia lõpetamisel. -
Lasteaia igapäevane õppetöö ja muu lasteaiaga seotud info kajastub infosüsteemis www.eliis.ee
Lastevanematel palume kindlasti ennast registreerida ELIISi kasutajaks. Esmane logimine toimub ID kaardiga.
Enamasti toimub lastevanematele rühma ja lasteaia jooksva info edastamine ja info vahetamine läbi ELIISi keskkonna ning meie jaoks on väga oluline, et vanemad saaksid teated õigeaegselt kätte. Siinkohal, kui olete ennast juba registreerinud kasutajaks ja soovite, et lasteaia info tuleks Teie meiliaadressile siis tuleb kindlasti seadetes mõned olulised linnukesed teha. Õpetus postkasti aktiviseerimiseks SIIN
Aitäh!
Kooliminev laps
Koolikohustuslik on laps, kes saab 1. oktoobriks 7-aastaseks.
Kui lapse kool on selgunud, tuleb kooli esitada taotlus, lasteaias vormistatud koolivalmiduskaart ning perearsti poolt väljastatud tervisekaart.
Ametlikult kinnitatud väljavõtte saamiseks lapse tervisekaardist tuleb lapsega perearsti juurde üldläbivaatusele minna. Seal kontrollib perearst lapse nägemis- ja kuulmisteravust, kõne arengut, kasvu ja kaalu, annab hinnangu rühile jne. Selles vanuses last peab ka vaktsineerima difteeria- teetanuse- läkaköha- lastehalvatuse vastu. Silmaarsti ja teiste spetsialistide juures konsulteerimine on vajalik vaid siis, kui perearst märkab läbivaatuse käigus kõrvalekaldeid, mille tõttu on vaja täiendavat konsultatsiooni. Koolieelne laps peab spetsialistidest külastama ainult hambaarsti.
Koolikohustuslikust east noorema lapse vanem esitab koolimineku taotlusele lisaks lasteaia hinnangu (koolivalmiduskaardi) või Tallinna ja Harjumaa õppenõustamiskomisjoni soovituse lapse koolivalmiduse kohta.
-
Kooliminev laps peab oskama kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. See eeldab tähelepanu- ja vaatlusvõime teatud arengut: kuulata teiste juttu või vastust, reguleerida oma tegevust vastavalt nõuetele, oskust plaanipäraselt vaadelda esemeid ja nähtusi ning eristada nende omadusi (värvi, suurust, vormi, ruumi). Laps saab õppetööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju. See tähendab, et laps oskab pildi järgi jutustamisel näha asju omavahelises seoses, neid seoseid seletada, mitte ei nimeta kujutatut üksikult. Tähtis on silmamõõdu areng, õieti küll oskus haarata hulki (objekte).
Koolis toimetuleku ja teadmiste omandamise üks eeldusi on tähelepanu koondamise võime. See tähendab kooliuusiku katkestamata tegevust vähemalt 10 minuti jooksul. Ta peaks suutma meelde tuletada hiljuti, ka nädala eest nähtut või kuuldut ning mõningaid eredamaid sündmusi kaugemastki ajast. Ta peab oskama pisut arutleda, leida nähtuste põhjusi. Oluline on lapse kõne ja väljendusoskuse areng. Ta peab oskama seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi, anda edasi oma mõtteid, selgitada olukordi.
Koolivalmiduse vaimses aspektis hinnatakse: – vaatlusoskus (oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele; – tajude diferentseeritus ja mõtestatus (oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest); – kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused); – oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi – oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus (üldnimede osakaal sõnavaras), jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest, pildi ja/või saripildi järgi.
Väga oluline on märkida, et kõige tähtsam ei ole see, mida laps teab ja oskab, vaid see, kuidas ta oma teadmised ja oskused esile toob, kuidas neid kasutab, kuidas ülesande lahenduseni jõuab.
Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on motivatsiooniline valmisolek õppetööks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi, tunnetushuvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Ühise tegevuse ja eakaaslaste mõjul saab selleks motiiviks eakaaslaste positiivne hinnang ning sümpaatia. Stiimuliks on ka võistlusmoment ja soov näidata oma leidlikkust, lahenduste originaalsust. See on üks põhjus, miks kõik lapsed peaksid juba enne kooli saama kollektiivis tegutsemise kogemuse, mingisugusegi algteadmise õppima õppimisest, motiivide eristumisest, enda võrdlemisest teistega ning oma teadmiste iseseisva kasutamise võimalustest ja vajadustest. Oluline on ka enese-hinnangu kujunemine. Edu õppetöös sõltub suurel määral lapse oskusest end õigesti hinnata, seada endale jõukohaseid eesmärke ja ülesandeid. Koolivalmiduse seisukohalt on oluline lapse tervis. Sellest olenevad lapse koormus taluvus ja töövõime. Laps peab taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda kooli-kotti. Seda kõike saame oodata lapselt, kes pole vähemalt kuus kuud enne kooli tõsiselt haige olnud.
Koolivalmiduse psühho-füüsiline aspekt sisaldab järgmisi näitajaid: – lapse kehaline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus; – erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist; – motoorne areng – käelihaste tegevus ning mõningane käe ja silmade koostöö (viimane areneb välja esimese kooliaasta jooksul ja kindlustab motoorse kirjutamisvalmiduse – öeldu tähendab seda, et 1. klassis ei ole lapsed veel suutelised palju kirjutama, parem on rohkem joonistada, värvida, õpetada joonest kinni pidama jms); – tervislik seisund (varased arengunäitajad ja viimasel ajal põetud haigused), samuti väsimuse saabumine ning vajadus tegevuse vaheldumise järele; väga oluline on teada lapse kuulmise ja nägemise taset.
Koolis kohanemise seisukohalt on esmaoluline lapse psüühiline valmisolek – soov minna kooli. Lapsevanem ja pedagoog peaksid arvestama, et testimised ja nn katsed seda ei kahjustaks.
KOOLIKÜPSUSE TEST Testi 3x – mais, augustis ja septembris. Iga JAH annab ühe punkti.
Kas Teie LAPS 1. Teab oma nime, pereliikmete nimesid? 2. Teab oma aadressi, telefoni, sünnipäeva, vanust? 3. Teab oma ema, isa ametinime,töökohta? 4. Tervitab, kasutab viisakusväljendeid? 5. Täidab korraldusi täiskasvanult? 6. Hoidub võõraste asjade lõhkumisest, võtmisest? 7. Suudab hoida oma mänguasju korras? – kooliasju? 8. Suudab kuulata teise lapse jutustamist vahele segamata? 9. Suudab kuulata vaikselt istudes ettelugemist? 10. Oskab üksi koolitee läbida? 11. Teab ohtudest liikluses? …kõrgustega? …elektriga? …tulega? 12. Magab voodit märgamata? 13. Saab uue olukorraga hakkama hirmu tundmata? 14. Oskab mõtteid väljendada täislausetega? 15. Tunneb trükitähti?.. kirjutab oma nime? 16. Oskab lugeda ( veerides)? 17. Reageerib märkustele? (vihastamata, jonnita) 18. Oskab lugeda peast salmi? 19. Räägib selgesti (kõik häälikud)? 20. Paneb ise ennast riidesse? …seob paelad? … oskab tömblukuga hakkama saada? 21. Tunneb oma asjad-riided võõraste hulgas ära? 22. Suudab selgeks saada (õpetaja) esitatud nõuded? 23. Oskab jutustada midagi oma minevikus toimunust? 24. Tunneb hügieenireegleid – kombeid? 25. Oskab helistada 112 ja selgelt abi kutsuda?
25-20 punkti – väga hea; 15-20 punkti – hea
Kirjandust koolivalmidusest
– Raamat: “Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada” Loone Ots
Raamatust saab vastused näiteks küsimustele:– mis on koolivalmidus;
– kuidas valida lapsele sobivat kooli;
– mida nõutakse koolikatsetel;
– kas test mõõdab õigesti;
– mida teha, kui laps ei taha kooli minna jne.Lisaks hulgaliselt harjutusi ja ülesandeid lapse kooliks ettevalmistamiseks!
– Raamat: “Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule” Loone OtsÜha rohkem koole võtab õpilasi vastu katsetega. Soovitakse teada, kas laps suudab taluda õpikoormust harilikust suuremas mahus. Kas laps on valmis tegema teadmiste nimel tööd. Ja kas vanemad last selles toetama hakkavad. Seepärast uurivad need koolid lapse teadmisi veidi kõrgemal tasemel. On hea, kui koolimineja on selleks ette valmistunud.
Loone Otsa raamat pakub erinevaid ülesandeid ja peamurdmist, mis arendavad lapse eesti keele oskust, arvutamist, loogilist mõtlemist ning üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast.
Raamat on mõeldud eeskätt viie-seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek kohe ees, ja nende vanematele. Kuid ka vanematele lastele, sest paljud harjutused vastavad I kooliastme nõuetele ja on alus kooliastujate testimisel. Niisiis võivad neid julgesti lahendada ka esimeste aastate kooliskäijad. Raamat annab vanematele ja lastele suurepärase võimaluse ühiseks ajaveetmiseks ja tekitab lapses huvi koolis õpitava vastu.
Loone Ots (1965) on filosoofiadoktor pedagoogika erialal, Tartu ülikooli õppejõud ja koolitaja. Varem on temalt ilmunud tekstipõhine ülesandekogu “Koera-aabits” (2007) ja alushariduse raamõppekava teemasid käsitlev “Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks” (2010)
– Raamat: “Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks” Loone OtsSee raamat on mõeldud lastele, kel ees eelkool või esimene klass, ja täiskasvanuile, kes tahavad nende lastega tegeleda. Järjest rohkem kurdetakse, et laps õpib küll kiiresti lugema, kuid ei saa loetud tekstist aru, ei oska lugeda funktsionaalselt. Raamat pakub laia valiku harjutusi, mis õpetavad last vaatama teksti kui teabeallikat, nägema seda mitme nurga alt ja loetut reaalse eluga siduma. Tekstide juures on küsimused ja ülesanded. Kõik harjutused õpetavad eri tekste omavahel seostama, teavet üldistama. Osa harjutusi on dialoogi vormis, arendamaks lapse empaatiavõimet ja ilmekat lugemist. Lugude sisu keskendub suuresti loodusele, kodukohale ja inimsuhetele. Enamikku tekste saab kasutada ka etteütlustena. Palju on kirjutamisülesandeid. Lisatud on tähe- ja sõnamänge ning ristsõnu.
Uudised ja teated
Meie lasteaed
Lapsevanemale
Õppe- ja kasvatustegevus
Haridusprojektid
Dokumendid ja viited
Lehekülge haldab lasteaia direktor: Taive Kikas
E-posti aadress: naerulind@naerulind.edu.ee