Kooliminev laps peab oskama kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. See eeldab tähelepanu- ja vaatlusvõime teatud arengut: kuulata teiste juttu või vastust, reguleerida oma tegevust vastavalt nõuetele, oskust plaanipäraselt vaadelda esemeid ja nähtusi ning eristada nende omadusi (värvi, suurust, vormi, ruumi). Laps saab õppetööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju. See tähendab, et laps oskab pildi järgi jutustamisel näha asju omavahelises seoses, neid seoseid seletada, mitte ei nimeta kujutatut üksikult. Tähtis on silmamõõdu areng, õieti küll oskus haarata hulki (objekte).
Koolis toimetuleku ja teadmiste omandamise üks eeldusi on tähelepanu koondamise võime. See tähendab kooliuusiku katkestamata tegevust vähemalt 10 minuti jooksul. Ta peaks suutma meelde tuletada hiljuti, ka nädala eest nähtut või kuuldut ning mõningaid eredamaid sündmusi kaugemastki ajast. Ta peab oskama pisut arutleda, leida nähtuste põhjusi. Oluline on lapse kõne ja väljendusoskuse areng. Ta peab oskama seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi, anda edasi oma mõtteid, selgitada olukordi.
Koolivalmiduse vaimses aspektis hinnatakse: – vaatlusoskus (oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele; – tajude diferentseeritus ja mõtestatus (oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest); – kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused); – oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi – oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus (üldnimede osakaal sõnavaras), jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest, pildi ja/või saripildi järgi.
Väga oluline on märkida, et kõige tähtsam ei ole see, mida laps teab ja oskab, vaid see, kuidas ta oma teadmised ja oskused esile toob, kuidas neid kasutab, kuidas ülesande lahenduseni jõuab.
Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on motivatsiooniline valmisolek õppetööks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi, tunnetushuvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Ühise tegevuse ja eakaaslaste mõjul saab selleks motiiviks eakaaslaste positiivne hinnang ning sümpaatia. Stiimuliks on ka võistlusmoment ja soov näidata oma leidlikkust, lahenduste originaalsust. See on üks põhjus, miks kõik lapsed peaksid juba enne kooli saama kollektiivis tegutsemise kogemuse, mingisugusegi algteadmise õppima õppimisest, motiivide eristumisest, enda võrdlemisest teistega ning oma teadmiste iseseisva kasutamise võimalustest ja vajadustest. Oluline on ka enese-hinnangu kujunemine. Edu õppetöös sõltub suurel määral lapse oskusest end õigesti hinnata, seada endale jõukohaseid eesmärke ja ülesandeid. Koolivalmiduse seisukohalt on oluline lapse tervis. Sellest olenevad lapse koormus taluvus ja töövõime. Laps peab taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda kooli-kotti. Seda kõike saame oodata lapselt, kes pole vähemalt kuus kuud enne kooli tõsiselt haige olnud.
Koolivalmiduse psühho-füüsiline aspekt sisaldab järgmisi näitajaid: – lapse kehaline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus; – erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist; – motoorne areng – käelihaste tegevus ning mõningane käe ja silmade koostöö (viimane areneb välja esimese kooliaasta jooksul ja kindlustab motoorse kirjutamisvalmiduse – öeldu tähendab seda, et 1. klassis ei ole lapsed veel suutelised palju kirjutama, parem on rohkem joonistada, värvida, õpetada joonest kinni pidama jms); – tervislik seisund (varased arengunäitajad ja viimasel ajal põetud haigused), samuti väsimuse saabumine ning vajadus tegevuse vaheldumise järele; väga oluline on teada lapse kuulmise ja nägemise taset.
Koolis kohanemise seisukohalt on esmaoluline lapse psüühiline valmisolek – soov minna kooli. Lapsevanem ja pedagoog peaksid arvestama, et testimised ja nn katsed seda ei kahjustaks.
KOOLIKÜPSUSE TEST Testi 3x – mais, augustis ja septembris. Iga JAH annab ühe punkti.
Kas Teie LAPS 1. Teab oma nime, pereliikmete nimesid? 2. Teab oma aadressi, telefoni, sünnipäeva, vanust? 3. Teab oma ema, isa ametinime,töökohta? 4. Tervitab, kasutab viisakusväljendeid? 5. Täidab korraldusi täiskasvanult? 6. Hoidub võõraste asjade lõhkumisest, võtmisest? 7. Suudab hoida oma mänguasju korras? – kooliasju? 8. Suudab kuulata teise lapse jutustamist vahele segamata? 9. Suudab kuulata vaikselt istudes ettelugemist? 10. Oskab üksi koolitee läbida? 11. Teab ohtudest liikluses? …kõrgustega? …elektriga? …tulega? 12. Magab voodit märgamata? 13. Saab uue olukorraga hakkama hirmu tundmata? 14. Oskab mõtteid väljendada täislausetega? 15. Tunneb trükitähti?.. kirjutab oma nime? 16. Oskab lugeda ( veerides)? 17. Reageerib märkustele? (vihastamata, jonnita) 18. Oskab lugeda peast salmi? 19. Räägib selgesti (kõik häälikud)? 20. Paneb ise ennast riidesse? …seob paelad? … oskab tömblukuga hakkama saada? 21. Tunneb oma asjad-riided võõraste hulgas ära? 22. Suudab selgeks saada (õpetaja) esitatud nõuded? 23. Oskab jutustada midagi oma minevikus toimunust? 24. Tunneb hügieenireegleid – kombeid? 25. Oskab helistada 112 ja selgelt abi kutsuda?
25-20 punkti – väga hea; 15-20 punkti – hea
Kirjandust koolivalmidusest
– Raamat: “Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada” Loone Ots
Raamatust saab vastused näiteks küsimustele:
– mis on koolivalmidus;
– kuidas valida lapsele sobivat kooli;
– mida nõutakse koolikatsetel;
– kas test mõõdab õigesti;
– mida teha, kui laps ei taha kooli minna jne.
Lisaks hulgaliselt harjutusi ja ülesandeid lapse kooliks ettevalmistamiseks!
– Raamat: “Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule” Loone Ots
Üha rohkem koole võtab õpilasi vastu katsetega. Soovitakse teada, kas laps suudab taluda õpikoormust harilikust suuremas mahus. Kas laps on valmis tegema teadmiste nimel tööd. Ja kas vanemad last selles toetama hakkavad. Seepärast uurivad need koolid lapse teadmisi veidi kõrgemal tasemel. On hea, kui koolimineja on selleks ette valmistunud.
Loone Otsa raamat pakub erinevaid ülesandeid ja peamurdmist, mis arendavad lapse eesti keele oskust, arvutamist, loogilist mõtlemist ning üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast.
Raamat on mõeldud eeskätt viie-seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek kohe ees, ja nende vanematele. Kuid ka vanematele lastele, sest paljud harjutused vastavad I kooliastme nõuetele ja on alus kooliastujate testimisel. Niisiis võivad neid julgesti lahendada ka esimeste aastate kooliskäijad. Raamat annab vanematele ja lastele suurepärase võimaluse ühiseks ajaveetmiseks ja tekitab lapses huvi koolis õpitava vastu.
Loone Ots (1965) on filosoofiadoktor pedagoogika erialal, Tartu ülikooli õppejõud ja koolitaja. Varem on temalt ilmunud tekstipõhine ülesandekogu “Koera-aabits” (2007) ja alushariduse raamõppekava teemasid käsitlev “Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks” (2010)
– Raamat: “Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks” Loone Ots
See raamat on mõeldud lastele, kel ees eelkool või esimene klass, ja täiskasvanuile, kes tahavad nende lastega tegeleda. Järjest rohkem kurdetakse, et laps õpib küll kiiresti lugema, kuid ei saa loetud tekstist aru, ei oska lugeda funktsionaalselt. Raamat pakub laia valiku harjutusi, mis õpetavad last vaatama teksti kui teabeallikat, nägema seda mitme nurga alt ja loetut reaalse eluga siduma. Tekstide juures on küsimused ja ülesanded. Kõik harjutused õpetavad eri tekste omavahel seostama, teavet üldistama. Osa harjutusi on dialoogi vormis, arendamaks lapse empaatiavõimet ja ilmekat lugemist. Lugude sisu keskendub suuresti loodusele, kodukohale ja inimsuhetele. Enamikku tekste saab kasutada ka etteütlustena. Palju on kirjutamisülesandeid. Lisatud on tähe- ja sõnamänge ning ristsõnu.
